TAIMEKAITSE

Soomes on toiduks mõeldud teravilja eelnev töötlemine glüfosaadiga keelatud. Koristusjärgset töötlemist hoiustamise ajal pole Soomes kahjurite või haigustega võitlemiseks tehtud, kuna külmade talvede tõttu neid tavaliselt ei esine.

EL seadusandlus nõuab, et taimekaitsevahendite kasutamine peab toimuma tasakaalustatult ja ennetavalt. Põllumajandus- ja keskkonnatoetuse saamine nõuab ka seda, et põllumajandustootjad koostaksid plaani, kuidas taimekaitse tehakse. Toodete kasutamisel kuuluvad asjade hulka, millega arvestada tuleb, veekogudega seatud piirangud ning resistentsuse tekkimise vältimine pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamise suhtes. Talunik, kes kasutab taimekaitsevahendeid, peab iga viie aasta järel läbima koolituse. Testitud peavad olema ka kasutatavad seadmed.

Alates 2014. aastast on põllumajandustootja kohustatud rakendama üldisi integreeritud kahjuritõrje põhimõtteid (IKT). See nõue kehtib põllumajandustootjaile nii Soomes kui kogu Euroopa Liidus. Meetmed, mida kasutatakse Soomes taimekaitsevahenditest tingitud keskkonna- ja terviseohtude vähendamiseks, on kajastatud riiklikus tegevusplaanis (NAP).

Erinevate mükotoksiinide esinemist riigi teraviljasaagis kontrollitakse igal aastal näiteks Soome Teravilja Komitee läbiviidava kontrolli abil. Teraviljaga kauplevad ja selle tööstusharu ettevõtjad teevad süsteemselt analüüse oma enesekontrollisüsteemides. Mükotoksiinid on toksilised metaboliidid, mida tekitavad Fusariumi liigid (kuuluvad seente perekonda). EL seadusandluses on kehtestatud piirnormid Fusarium-toksiinile deoksünivalenool (DON). Ohratoksiini Soomes ei esine.